Teretulemast uuele veebilehele!

Ma tahaksin nii väga, et sellele vanale aadressile tulles inimesed saaks otse suunamisega uuele aadressile – rahaasjadest.ee, kuid see maksab raha. Ma juba maksin uue domeeni ja Veebimajutuse eest ning pole nõus rohkem raha kulutama enne kui minu blogimine mulle selle raha tagasi teenib. Sina, armas lugeja saad aga minna uuele veebilehele ja vajutada FOLLOW/JÄLGI nuppu (leht valmib 18.01.2020, sest vajab veel tuunimist) või siis minna Rahaasjadest Facebooki lehele ning vajutada LIKE nuppu, et minu uued postitused jõuaksid vaevata sinuni 🙂 Aitäh! ja ma vabandan, et ma selline kooner olen.

Photo by Maria Tyutina on Pexels.com

Kes senti ei korja…vol 2 ehk osta endale isiklik puu

Issand, mis ma praegu avastasin. Mäletan, et jagasin ühte oma sissetulekut, mis on megaväike, kuhu lisasin ka enda lingi. Tegu oli minu isikliku lingiga, mille pealt liitudes teenin mina 0,80 senti. Kuid seda ainult juhul kui pärast registreerimist on liituja täitnud edukalt vähemalt kolm uuringut. Teisi liikmeid juurde kutsudes saab igaüks 0,80 senti teenida. Lisaks teenida küsitluste pealt.

Mu postitus oli üsna kesise külastatavusega aga 7 inimest võttis vaevaks mu lingile vajutada ja neli neist on ka küsitlusi täitnud! Nagu aitäh teile! Ma ei tea, kes te olite aga suur suur aitäh! 😀 Ma eelmisel kuul sain 5 eurot ja ainult üks kuu hiljem olen jälle 5 euro võrra rikkam. Ma ausalt ei tea kedagi, kes on 5 euro üle õnnelikum kui mina 😀

Minu teeninud punktid ja väljamaksed

Selle keskkonna kaudu isegi pea raha välja võtma. Nad pakuvad võimalust osta endale puu kasutades EcoMatcher teenust. Hiljem saadetakse e-kiri puu lingiga. TreeTrackeri abil saab näha, kus teie puu kasvab, saate selle kasvamist jälgida ja isegi oma puuga vestelda. Pole proovinud aga kõlab huvitavalt. Ühesõnaga kui tundub, et see asi teile raha teenimiseks ei sobi, sest tasu on liiga väike, siis keskkonnasõbraliku inimesena ostke omale isiklik puu.

Miks ma tahan II pensioni sammast kasutada elativõla tasumiseks?

Mulle saabus lugejakiri. Aitäh kirja eest! Ja mõtlesin, et peaksin selgitama, miks ma sellise valiku olen teinud.

Enne kui te minu postitusega edasi lähete soovitan lugeda Rahafoorumi artiklit “Kas tasub II sambast raha välja võtta?” See peaks vastama nii mõnelegi küsimusele seoses raha välja võtmisega. Samas artiklis leiab ka järgmise artikli “Milliseid laene tasub 2. samba raha eest ära maksta?“, mis keskendub sellele kui kõrge intressiga laen tagasi maksta ning lühidalt öeldes ei tasu II samba rahaga oma laene tagasi maksta. Või seda niisama välja võtta.

Elatisvõlg ei ole intressiga laen. Elatisvõla puhul tuleb sundkorras lisaks võlale tasuda ka jooksevat ülalpidamist. See on asi, mida väga paljud ei tea. Oletame, et minu sissetulekud detsembris on kõik töötasu, mida maksab tööandja. Teenin töötasu netos 997 eurot (peaks olema umbes Eesti keskmine?), millest tööandja peab kohtutäiturile tasuma 20%. Mulle saadab tööandja panka 797.60 eurot, millest mulle jääb panka 412 eurot. Elatise aresti korral jääb kätte 292 eurot ehk pool miinimumi (ma arvestan eelmise aasta järgi, sest ma pole veel uurinud, kuidas see aasta olema hakkab) ja peretoetus iga lapse kohta, kellega koos elan. Minul on kaks last ja saan 120 eurot. Mulle jääb 120 eurot peretoetust ja 292 eurot töötasu alles. Elatisvõla jaoks läheb 705 eurot kogu töötasust, mis tundub nagu arvestatav summa ühe võla tasumiseks. Aga siinkohal inimesed ei mõista, et samaaegselt kasvab võlg edasi, sest sellest 412 eurot peaksin tasuma sissenõudjale otse 116.80 eurot. Ja kelle arvelt see 116.80 eurot tegelikult läheb? Laste arvelt, kelle ülalpidamisega elatinõude korral ei arvestata. Oleks see normaalne elada täiskasvanud inimesel ja kahel lapsel 295.20 euroga? Sel ajal kui ülalpeetav laps saab üksinda ühes kuus ülalpidamiseks (116.80×2+60) 293.60 eurot ja lisaks kohtutäiturilt 705 eurot, ajal kui mina pean lisaks iga visiidi ajal veel teda üleval pidama sellest samas 295.20 euros eest? Kes sellest rahast tegelikult kasu saab? Laps või teda kasvav vanem?

TMS § 132 Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. (2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Elatisvõla korral ei ole võimalik võlgadest vabaneda ja isegi elatisvõlast vabanemine on päris keeruline ettevõtmine ning eeldab päris head sissetulekut. Mul ei ole sellist sissetuleku varem olnud ja seetõttu olen ma alustanud sellest, et kasvatada immateriaalseid varasid. Läbinud koolitusi, omandanud kõrgharidust jne.

See, et mul endaga koos elavate laste jaoks ülalpidamist sundkorras ei ole, ei paista riigis probleemiks olevat aga see, et eraldi elav laps saaks ülalpidamise, on tänaseni suurt kõlapinda saanud. Ja ma olen käinud õigusnõustamisel ja küsinud, et kuidas see üldse seaduslik on, et ühed lapsed on ülalpeetavad ja teised seaduse järgi ülalpidamist ei vääri. Ometi pole mina enda lapsi erinevalt üleval pidanud ning kasutanud enda käes olevat vara ühetaoliselt ning laste huvides võrdselt. Aga kuna üks elab teise vanemaga, siis ma olen sellele lapsele võlgu. Reaalsuses olen võlgu ka nendele lastele, kellega koos elan. Miks riik seda ka siis minu käes sisse ei nõua? Sest seadusega on mind sundolukorda pandud, kus ühe lapse ülalpidamine on olulisemaks peetud. Ja tänaseni ma sellisest süsteemist aru ei saa? Miks peaks üldse ülalpidamise juures võlglasi tekitama? Ülalpidamise nõudmisest ma saan aru aga võlgu jääda? Mina ei saanud ülalpidamist suulise kokkuleppe tõttu, sest teine vanem oli töötu aga sama suulise kokkuleppe tõttu mina olen võlgu. Paraku käib eraldi elavate vanemate osas üsna sügav diskrimineerimine, sest seadusega lubatakse.

Ka sellest aastast lisati uued sunnimeetmed elatisvõlglastele. Ma ei näe, et keegi looks võimalusi, et nendest võlgadest vabaneda oleks võimalik? Sellised asjad ei motiveeri elatisvõlgnike oma võlgu tasuma, sest nad ei saa. Need sunnimeetmed on mõeldud võla tasumiseks aga mis saab jooksvast ülalpidamisest? Ja kumb tegelikult tähsam on? kas võla tasumine või, et lapsel oleks igakuiselt tagatud jooksev ülalpidamine? Loodi elatisabi…Riik lahendas lapse jaoks probleemi aga mitte võlges vanema jaoks, kes saab veel rohkem võlgu jääda. Mõlemad vanemad jääb töötuks, kus ühest saab võlgalne, teine saab lapse eest raha, et mõlemad tuleksid toime.

Paraku on see selline sundolukord, kus minu prioriteediks on maksa ära elatisvõlg, sest tänu elatise vähendamisele teine poolt ei saa uut elatisnõuet esitada. Elatisvõla tasumine paneb mind soodsamasse olukorda, kus arvestatakse minu laste ülalpidamist. Mul tekib võimalus saada suurem kasutuslimiit, mis arvestab laste ülalpidamise miinimumiga. Samuti on mul võimalik sõlmida maksegraafikuid teisele võlgnevustele, mida ma praegu seetõttu teha ei saanud, et 412 eurost pole läbirääkimised võimalikud. See on ka põhjus, miks võlanõustada seni on minu aitamisest keeldunud.

Kui just lotoga ei võida, siis elatisvõlast välja rabeleda ei ole kerge. Osa on muidugi sellised, kes endale võib olla väärivad sellist olukorda aga lapsevanem, kes igal võimalusel püüab, et saaks asjad joonde. Üsna lootusetu olukord. Siin ei ole vaja mingeid intresse isegi kalkuleerida, sest kui vanem on huvitatud elatisvõlas vabaks saamiseks, et enda elu joonde saada, siis ta kasutab selleks kasvõi oma II samba ära.

See samm võimaldab mulle palju rohkem valikuid. Ka seda, et ma saan invetseerida. Rääkimata võlgade tasumisest. Ma ei tea kui hästi ma elatisvõlgniku olukorda siinkohal kirjeldasin. Enamus investoreid ei ole elatisvõlaga tegelema pidanud.

Ma võin kirjeldada ka stsenaariumi, mis tähendaks kui ma jätan II pensioni alles, elatisvõlg jääb alles, pärast lapsehoolduspuhkust saan 412 eurot sissetulekut. Mingeid investeeringuid ma teha ei saa, võlad jäävad alles, laps saab 9 aasta pärast täisealiseks. Ja 9 aastat on päris pikk aeg! Kui laps elatisnõuet tagasi ei võta, siis järgmised 10 aastat on nõue ikka veel menetlemisel, alles siis aegub. Kui vanaks ma ise 19 aastaga saan? Olengi 50 siis juba! Kuidas mu tervis vastu peab? Kas ma üldse enda tervise juures pensioniealiseks elan, et mul seda raha vaja oleks? Kui ma olen pensioni ikka jõudes ikka veel võlgades olen, siis ma ei saagi mingit pensioni. Ütleme nii, et väljavaateid väga ei ole. Samuti kui nõue aegub, kohtutäitur seda enam sisse ei nõua aga võlg jääb alles, maksehäire jääb üles. Pärandaksin enda võlad lastele edasi.

Kui keegi teab paremat moodust, kuidas elatisvõlast vabaneda, siis ma olen alati selles osas suur kõrv aga paljalt tööl käimisega mina võlavabaks ei saaks. Praegu II sambas raha välja võtmine aga loob mulle tuleviku, mida minul või minu lastel muidu ei oleks. Ma olen käinud nõustamisel varasemalt korduvalt. Ja viimane nõuanne, mille ma aasta tagasi sain oli oodata, kuni laps saab täisealiseks ja võtab siis nõude tagasi. Umbes siis kui ma rasedaks jäin avastasin, et mul on ees rahaliselt parem aeg. Ja nüüd ma siin blogis olen, et oma jonni ajada. Ma ei taha 9 aastat võlgades elada, et siis äkki…

See äkki võib päris kurjalt kätte maksta. Praegu ma tunnen, et olen uppuv kalamees, kes iga lähenevale paadile ütles, et küll jumal pääsab mind. Ta suri ära ja sattus taevasse. Jumal ütles, et saatis mitu paati ta teele, et ennast ise päästaks. Minu jaoks see II sammas ongi see paat, mis mu teel on, et sellest olukorrast vabaks saada.

Kokkuvõttes näitab ainult aeg, kas see oli hea valik aga ausalt mida mul nii väga kaotada on? Raha mida mul niikuinii ei ole ega saa olema?

Photo by Tomas Ryant on Pexels.com

Kapitühjendus

Tavaliselt jääb eelmise kuu lõpu (nt detsember) ja uue kuu palgapäevani (jaanuar) mõned päevad vahet. Mõnikord juhtub, et kuu on natuke pikem. Mul on toidukulusid arvestatud 1. nädal, teine, kolmas ja neljas nädal. Detsebris sai neli nädalat täis enne kui saabus palgapäev.

  1. nädal 05.12-12.05
  2. nädal 12.12-19.12
  3. nädal 19.12-26.12
  4. nädal 26.12-02.01

Mida siis teha kui palgapäev pole saabunud aga poodi ka veel minna ei saa/ei taha? Mina tühjendan oma kappe. Hea võimalus koristamiseks ja hea võimalus ülevaate saamiseks, mis kodus olemas on. Nii saab ka nimekirja koostada puuduolevatest asjades. Pärast pühi peaks ometi olema palju üleliigset kraami ja mulle endale ei meeldi toidu minema visata ning toidu minema viskamine on umbes sama nagu iseenda raha prügikasti viskamine.

Selle kapitühjenduse nipi sain täiesti omapärasel kombel kui ma tegelesin diivanisurfamisega ehk siis pakkusin oma diivanit seljakotiga ränduritele. Kui maailmas ringireisimiseks raha ei ole, siis tuleb maailm iseendale koju tuua 😉 Ühel õhtul saabusin üsna hilja ja saabumas olid ka kaks hiinlasest minu diivanile puhkama. Pabistasin, et mul ei ole kodus midagi süüa. Me hakkasime siis kolmekesi minu külmkappi ja teisi kappe läbi uurima. Veider asi, mida võhivõõrastega teha. Nagu see meem, et kui tulevad vargad su korterisse raha otsima, siis sa otsid koos nendega või soovid neile edu. Tulemus oli päris üllatava. Me leidsime päris palju kraami, millest süüa teha. Kuna toidukraam oli minu oma, siis nemad kokkasid ja mul ei olnud selle vastu mitte midagi, sest mulle meeldib rohkem süüa kui süüa teha. Kui on üks asi, mida ma oma diivanisurfajatel õppisin oligi, kuidas peaaegu mitte millestki süüa teha. Nad olid päris nutikad, eriti hiinlased.

Praegu tuulasin ka oma kapid üle ja vaatasin, mis leidub. Ma leidsin paar tomatispastat, meil on makarone, riisi, kartuleid, poolik pakk külmutatud juurivilju. Muna, suhkrut ja jahu leidus. Paar purki ema tehtud praekapsas ja üks pooli boršisupi põhi. See on ka ema tehtud. Teed, kohvi ja piima leidub ka. Ühesõnaga ei olegi poodi vaja minna, vaid meil süüa küll 😀

Miks ma sellel teemal räägin on seetõttu, et väga paljud tegelikult ei korista enda kappe nii tihti kui võiks. Meie peres oleme mina ja ema üsna pedandid aga mäletan enda esimest boyfriendi, kelle ema külmkapp oli näiliselt toitu täis aga kui me seda ükskord koristama hakkasime, siis ou mai gaad, mis sealt välja tuli. Tahtsime talle emadepäevaks heameelt teha ja koristasime selle ära. Tulemus oli see, et ta oli meie peale pahane, et me rikknenud toidu minema viskasime. Ometi polnud tal enda ka õrna aimugi, mis tal külmkapis leidus. Sinna oli lihtsalt koguaeg asju juurde toodud aga mitte kunagi lõpuni tühjaks tehtud. See oli täiega rõve.

Külmkappi ma muidugi olen varasemalt koristanud aga see, et kuu lõpus poodi minemise asemel endale kapitühjendust teha on olnud mul viimased aastad olnud tihedam tegevus, eriti kuu lõpus. See aitab ka poeskäike ja menüüsid rohkem planeerida ja on parem ülevaade uueks kuuks. Väldib ka olukorda, kus midagi on seisma jäänud ja läheb raisku. Ja kui sa oled ikka päris halvas majanduslikus olukorras, siis raiskamine on viimane asi, mida teha soovid. Kõik, mis koju tuleb, kõik tuleks maksimaalselt ära kasutada.

Photo by Pixabay on Pexels.com

Kas võlgu makstes peab säästmisega tegelema?

Minu lühike vastus on, et jah. Hiljuti aga olen võlglase blogis tekkis arutelu, kus minuga ei nõustutud. Pole hullu aga võtsin ette Roosaare “Rikkak saamise õpiku”, et meelde tuletada, mida ta täpselt kirjutas. See on praegusel ajal üks päris oluline raamat igale inimesele, kes soovib oma rahaasju korda saada. Keskendusin “Mida teha võlgadega?” peatükile, et saada teada, kas võlgu makstes peaks säästmisega tegelema. Selles peatükis ma ei leidnud sõnagi selle kohta. Seal keskendutakse lihtsalt võlgade vabanemisele kui ka eriarvamustele, eri koolkondade ja finantsnõustajate vahel. Aga kui raamatule kokkuvõtvalt mõelda, siis minu arvates peaks võlgadega tegeledes ka säästmisega tegeledes. Olgu need siis kodulaenu maksed, inkassovõlad või kohtutäiturivõlad. Viimaste juures on mõneti keeruline sellega tegeleda. Seaduste järgi olen ma seni arvamusel olnud, et võlglasel ei tohi sääste olla, sest iga vaba raha peaks minema elatisvõla katteks.

Võlgade maksmise juures Dave Ramsey koolkond keskendub sellele, et võlgu tuleb maksta alates väiksemast. Seda nimetatakse ka lumepalli efektiks. Alusta kõige väiksema võla tasumisest, mida üritad kõige kiiremini ära maksta ja panustades samal ajal teistele võlgadele maksegraafiku järgi miinimumi. Ja siis kui väiksem võlg on makstud, siis see raha, mida panustasid väiksema võla tasumiseks (väiksema võla miinimum tasu maksegaafiku alusel pluss siis mida igakuiselt panustasid), panustad nüüd järgmisele võlale (sele võla maksegraafiku järgne miinimum makse, pluss eelmise võla miinimum ja sinna panustatud summa). Ja niimoodi iga järgmise võla jaoks kasvab järjest suurem summa, mis teeb kõige suurema võla tasumise kergemaks.

Teised soovitavad jällegi järjestada võlad intressi järgi ning tasuda ära kõige kõrgema intressiga laen kõige enne. Ma ausalt ei tea kui motiveeriv peaks see olema? Mina eelistan siinkohal, nagu ka Roosaar ise soovitab, alustada kõige väiksemast. Reastada kõik laenusummad alates väiksemast, maksta iga laenumakse korral miinimum ja suunata kogu ülejäänud energia kõige väiksema laenu/võla tasumiseks. Kuigi ma pean igakuiselt elatist maksma, siis ikkagi alustan samuti kõige väiksema võla tasumisest.

Järgmiseks tuleks eristada head ja halba võlga, millest räägib Robert Kyosaki. Ramsy jaoks on kõik võlad kurjast ning neist tuleks kiirelt vabaneda. On tõsi, et tuleks leida kõige kiirem viis võlgade tasumiseks aga sealjuures ei tohiks seniks kõrvale heita eelarve tegemist ega säästmist. Ma ise mõtlen, et seda see õpik peaks meile ju õpetama, et kuidas oma varasid suurendada ja sel ajal säästa, õppida investeerima. Võlgade juures on just oluline nende asjadega pingsamalt tegeleda.

Ma ise mõtlen, et kui ma oleks juba varem pidanud investeerimiseks oluliseks, siis ma ei oleks üldse nii halba seisu jõudnud. Ma õppisin lumepalli efektist alles siis kui mu seis oli juba üsna lootusetus olukorras ehk siis mul polnud piisavalt sissetulekut. Ja mõnda aega oligi selline seis, kus ma ajasin võlanõustajal juhtme kokku, sest ta ei osanud mitte kuidagi aidata. See pole meeldiv kui lähed enda arvates inimese juurde, kes peaks sind aitama ja ta ütleb, et ta ei saa. Nüüd ma tean, et saab küll, sest võlanõustaja näeb ainult materiaalset vara aga mitte sinu oskuseid. Oskuseid, mida enda kasuks tööle panna, et need sulle vajaliku raha võlgade tasumiseks sisse tooks. Elatisvõla osas ma ei saanud kunagi head soovitust, sest nad tegelikult teavad ise ka, et sellest võlast pole võimalik lahti saada kui sul puudub igasugune vara. Elatisvõla vabanemiseks tuleb ikka päris kõvasti pingutada.

Ma ei tea, et ükski finatsekspert ütleks, et säästmisega võlgade juures tegelema ei pea. Vähemalt nii palju kui ma ise lugenud olen. Ja nagu Taavi Pertman mulle ütles, et see vaba raha, mida praegu võlgadesse panen on vaba raha säästmiseks ja investeerimiseks. Samas miks ma peaks sellega ootama? Esimesed sammud saan juba praegu teha ja see ka motiveerib võlgu maksma ja võlavabaks saada. Tuleks ka mõelda pikemas perspektiivis. Miks võlavabaks üldse saada? Mida saadud teadmistega hiljem peale hakata? Jne. Taavi on ise ka posituse kirjutanud: “Millise laenu maksaksid esimesena?” Tuues välja kolmanda meetodina tsunaamimeetodi, kus makstakse oma võlad ära selle järgi, mis on emotsionaalselt kõige ebameeldivam.

Mul tegelikult päris hea meel, et on kellega mõtteid vahetada. Mõnikord on tunne, et suplen siin üksinda ja vahel tahaks mõnda teemat arutada ja ei ole kellega. Eks me siis detsembris saame mõlemad vaadata, kuidas meil läks. Äkki see motiveerib mõnda teist võlglast ka nüüd jaanuaris blogima hakkama, et enda teekonda jagada. Saame inimestele näidata, et kõik on võimalik 😀

Photo by Pixabay on Pexels.com

Jaanuari eelarve: prognoos

Seekord esitan eelarve prognoosi tabeli vormis. Kopeerisin selle otse enda Excelist. Eelarve prognoosis olevat jääki ei tasu nulli või miinustesse jätta, vaid plussi, sest võivad tekkida ootamatud kulud. Keegi lastest jääb näiteks haigeks või ei me ei suuda poekuludega eelarves püsida. Jaanuaris läheb kokku 259.80 võlgadeks kui mul oleks töötasu detsembri eest, siis läheks rohkem. Kahjuks detsembris tuli koroona peale ja mul ei õnnestunud tööd teha. Pühendusin hoopis lõputöö kirjutamisele.

Samuti nagu lubatud enda eesmärkides 1% (10 eurot) läheb III pensioni sambasse ja 15 eurot laste Kasvukontodele. Kõige olulisem on poekuludega ree peal olla ja hea oleks kui saaks natukene neid kulusid vähemaks. Ja vaatan, kuidas selle panga vahetamisega oleks, sest üks lugeja kinnitas ka, et mõnes teises pangas on teenustasud odavamad.

MONTHLY BUDGETPROGNOOSTEGELIK
DETSEMBERJAANUAR
Income
Sotsiaalkindlustusamet ja töövõime284284
Peretoetus120120
Töötasu660
Vanemahüvitis547547
Muu sissetulek00
Elatisabi/elatis100100
Tulud kokku (Income sum)11171051
Majapidamiskulud
Üür275275
Kommunaalid070
Elekter55.2750
Mobiiltelefon (Zen) (Phone)55
Jõulud (detsember)1240
Transport1310
Muud kulud (telefon, dets)158.9
Liikmemaks1010
Võlamaksed143
Pangateenused1212
Söök ja jook (Weekly food and drinks)302.54
Toiduained 1 nädal50
Toiduained 2 nädal50
Toiduained 3 nädal50
Toiduained 4. nädal50
Lastekulud (Kids)
Huviring3535
Kasvukontod ja III sammas825
Elatis116.8116.8
Driving school00
Kokku (Expenses sum)1115.51951.8
JÄÄK1.4999.2
Jaanuari eelarve: prognoos
Photo by cottonbro on Pexels.com

2021 aasta eesmärgi

Konkreetsem postitus järgmise aasta eesmärkidest.

  • Tasuda ära elatisvõlg.
  • Maksta 1% sissetulekust III pensioni sambasse.
  • Panustada 5 € iga lapse Kasukontole.
  • Läbida võlanõustaja koolitus (ammune unistus!)
  • Lõpetada ülikool (jaanuaris on eksamid, wish me luck!)
  • Lõpetada autokool
  • Läbida HSK 4 tase (Hiina keele rahvusvaheline eksam, kevadel)
  • Kirjutada uus äriplaan ja tegeleda enda ettevõttega
  • Lugeda investeerimisalaseid raamatuid
  • Lugemise väljakutse: Jaapani kirjanduse väljakutse (järgmine aasta võiks Hiina olla neil! 😀 )
  • Raamatuga kevadesse
  • Uus korter leida, kus oleks 3 magamistuba, köök-elutuba, vann, pesumasin-kuivati. Hea küll 3 magamistuba ja köök-elutuba ainult kui muud ei saa. Tallinnas, kus on lähedal kool ja lasteaed.
  • Sakala metsajooks 2021 7km

Abikaasa vaatas Tiskresse ridaelamut aga see ületab meie eelarvet liiga palju. Ja kõigi eesmärkide juures on see ainuke, mis on ainult kuludega seotud ja mis mulle rahaliselt midagi sisse ei too. Kolm eesmärgi on lihtsalt iseenda meelelahutuseks. Ülejäänud eesmärgid on kõik seotud varade suurendamisega.

Ettevõtjana üks kõige olulisem asi, mida meile ühel koolitusel õpetati – kõigepealt tuleb iseenda eest hoolitseda, sest vastasel juhul ei ole mõtet üldse mingi suurt raha kokku ajada. Enamasti ajavad inimesed rikkust taga, et saaks pere ja sõpradega rohkem aega veeta. Teha endale meelepäraseid asju aga kui sa iseennast tööga ära tapab või iseenda eest ei hoolitse, siis pole sul enam sind ennast. Seetõttu pean ma võlgades olles oluliseks ka iseenda eest hoolitsemist. Oma rahaasjadega tuleb tegeleda aga ma pean enda tervis mõnikord olulisemaks. Kui ma olen haige, siis ma olen kodus haige. Kui ma ennast halvasti tunnen, siis ma veedan päeva voodis. Üks päev voodis puhkamist tähendab seda, et ma ei veeda hiljem nädalaid voodis. Iseenda ignoreerimine maksab päris kurjalt kätte. Inimene vajab puhkust, vajab perega koosviibimiseks aega ja hetki iseendale mõne hea raamatu seltsis. Minule annab kõik see uut energiat ja motivatsiooni edasi liikuda.

Hiljuti sain Õpetajate Majalt kingiks “Olen iseenda boss” märkmiku. Seal on üks lehekülg, kus tuleb koostada nimekiri asjadest, tegemistest, olemistest, mille tegemine annab energiat juurde ja tõstab enesetunnet. Ma ei osanud sinna, midagi kirja panna aga oma eesmärke siia kirja pannes tegelikult vastasin iseendale küsimusele, et millised on need tegevused, mis aitavad mul olla õnnelikum ja produktiivsem.

Mu nõuanne oleks panna eesmärgiks ka midagi, mis ei ole seotud ainult vara kasvatamise või rahaga, vaid konkreetselt iseenda heaoluga. Ja kui endal tundub keeruline leida endale tegevusi, siis võib Tegude Kalendri soetada (või kui raha pole, siis kirjuta mulle ma saadan pildi enda omast 😉 ). Mina sain enda oma kingituseks lugemisprogrammis raamatuga kevadesse osaledes. Seal on igal päeval üks tegevus kirjas, mis samamoodi aitab olla õnnelikum ja produktiivsem.

Olen varem kirjutanud ka, et mu võlavabaks teekond algas üldse sellest, et alustasin iseendast. Oma tervisega tegelemisest, uute oskuste arendamisest jne. Tänaseks tegelen investeerimisega ja ehk järgmisel aastal on see üks kõige keerulisemaid võlgu ära makstud.

Photo by cottonbro on Pexels.com

Detsembri kuu kokkuvõte, hügieenisidemed ja järgmise aasta eesmärgid

Kirjutasin postituse detsembri kuu eelarvest. Eelarve ei tähenda tingimata sinu tegelike sissetulekuid või väljaminekuid. Tunnistan ausalt, et kui ma alustasin eelarve tegemist ja oma rahaasjade planeerimist, siis numbris erinesid kõvasti. Esiteks sellepärast, et ma ei teadnud, mida ja kuidas ma peaksin oma asju eelarves kajastama. Tasakaalu leidmine, et kulud ja tulud oleksid enam-vähem eelarves tuleb harjumusest. Tuleb igakuiselt eelarvet pidada ja oma rahaasjadel silm peal hoida.

EelarveTegelik kuluMärkus
Üür275275
Kommunaalid11055.27Ainult elekter, ülejäänud 89
Elatis116.80116.80
Toidukulu200302.53
Huviring7035
Jõulud100124
Transport2013
Telefon55
Uus telefon135158.90139+19,90 kaaned
Liikmemaks1010
Laste kasvuhoius3
III pensioni sammas5
KOKKU1041.801103.5
Sissetulekud
Vanemahüvitis540547
Elatis/elatisabi100100
Peretoetus120120
Töövõimetoetus ja sots270284
Töötasu8066
KOKKU11101117
JÄÄK68,2013,50

Tegelikud kulud oli suuremad kui planeeritud väljaminekud. Samas ei ületanud need eelarves olevat jääki. Kõige rohkem ületasin muidugi toidukuludele planeeritud eelarve aga pärast abikaasaga kokku kolimist on toiduga eelarves püsimine olnud päris keeruline. Oleme erinevatest kultuuridest pärit ja kui mina ning lapsed saaksime hakkama juurviljadest suppi ja karuleid süües, siis tema pole sellise toiduga harjunud.

Tegelikkuses on mul praeguseks järgi 1 euro ja mõned sendid, sest on üks päris arvestatav kulu, millega ma seni üldse arvestanud ei ole. Olen üldse üllatunud, et ma varem seda ei märganud. Nimelt pangateenuste eest maksin enda pangakontol kokku 12 eurot! See on 66 eurose töötasu juures päris suur väljaminek! Iga kord kui tegin Pensionikeskusele ülekande läks 0,38 senti teenustasu. Selle eest saab poes kilo kartuleid ja mõned porgandid! Päriselt. Lahtine pesemata kartul maksab umbes 0,19 senti kilo. Vahepeal tulid pensionimaksed tagasi, sest avaldusi polnud veel läbi vaadatud. Pidin need maksed uuesti tegema ja jälle läks teenustasu. Ja kõik ülejäänud ülekanded oli 0,16 senti. Ma ei teagi, kas ma peaks panka vahetama? Või see ongi normaalne? Palju teil ühes kuus pangateenuseid läheb?

Muidu suudan enam-vähem eelarves püsida. Toidukulusid peaksin hakkama rohkem jälgima. Samas toidkulude all on kõik poeskäigud sisse arvestatud. Hügieenitarbed ja majapidamisatarbed, mida ma ka ka igakuiselt tegelikult ostma ei pea. Detsember sattus selline kuu olevat, kus just oli vaja neid asju, mida muidu päris iga kuu vaja ei ole. Ma ise arvan, et toidule endale võis 200 eurot minna ning 100 eurot olid muud kulud. Saaksin selle tegelikult kokku arvutada, sest hoidsin kõik ostutšekid alles.

Mugavuse mõttes olen toidukulude alla pannud kõik peokulutused, sest kui raha napib, siis sa arvestadki vaba raha pigem toidu jaoks ja muud ei osta. Toit on tähtsam kui näiteks hügieenitarbed. See oli mingi aeg teemaks, et nii paljudel pole võimalusi päevade jaoks endale vajalike tarbeid osta ning inimesed olid nii üllatunud, et need on ju nii odavad, et kuidas see võimalik on? Mis sellel emal viga on, kes lapsele neid asju ei osta? Noh, mina olen see ema olnud, kellel pole olnud raha hügieenisidemete jaoks, sest mul on valida, kas ma ostan riiete pesemiseks pesuvahendi, enda pesemiseks hügieentitarbeid või paki sidemeid. 292 eurot, mis elatisvõlgnikule kätte jäetakse ja millest tuleks tasuda oma võlgasid, elamiskulusid, toit ära laps (elatisvõla korral teiste ülalpeetavatega ei arvestata) ja siis mismõttes ostan endale mingeid hügieenisidemeid?? Õnneks mul on poeg aga kui mul oleks olnud 12 aastane tütar, siis mul poleks talle olnud neid hügieenisidemeid kuskilt võtta. Ja neid pole kuskilt tasuta saada ega jagata toidabipakkidega kaasa. Võlad tahavad maksmist, lapsed ülalpidamist, süüa, riideid jne. Teate ausalt pole üksikema ka nii raske olla kui elatisvõlglane, kellel on veel üks ülalpeetav. Üksikemad ei pea elama 292 euroga kuus koos lapsega.

Vabandan kui see teema tundub veidi õõvastav aga see on reaalsus. Mul endalgi ebamugav mõelda sellele. Ja isegi tänasel päeval ostan hügieenisidemeid jaopärast. Üks pakk kuus ja juba seda ostes ma ohin ja puhin, et persse pean ma naine olema 😀

Ka on eelarves asju, mida ma sinna ei planeerinud. Pensioni III samba ja lastele Kasvuhoiuste avamine, et alustada investeerimisega. Samas see on olnud üks kõige keerulisemaid väljakutseid, mis kokkuvõttes lahenes megalihtalt tänu sellele, et LHV mulle pühade eel helistas ja andis mulle võimaluse uuesti uurida enda ja laste investeerimisvõimalusi. See ei ole teema, mida mõnele võlgnikule rääkima minnakse, et kuule aga sa saad ju seda ja seda ära teha. Kliendihaldur, kes mulle helistas oli ka meeldivalt üllatunud, et ega ta isegi ei tea, sest pole varem ette tulnud, et mõni (elatis)võlglane investeerida tahaks. Saime mõlemad ennast harida 🙂

Aga samas kui loen teiste võlglaste blogisid, siis ma näen, et ega enamus ei hooliga investeerimisest. See ei aita ju võlgasid kiiremini ära maksta. Eee, jah, aitab kui sul ei õnnestu inkassosid ära maksta ja võlad on kohtutäituri juures menetlemisel. Üks võimalus, kuidas ma võlgasid maksan on enda tulumaksutagastusega. Mida suuremat tagastust ma saan, sest rohkem läheb raha võlgadeks ilma, et ma ise peaks orja moodi tööd rügama. Seetõttu ma ei kasuta tulumaksuvaba miinimumi. Mul ei ole mõtet seda miinimumi kasutada kui mu kasutuslimiit on väiksem kui miinimumpalk. Mul läheb tulumaks kogu töötasult. Ühesõnaga märtsis ma ei pea elatisvõlga maksma või siis maksan topelt ning võlg väheneb. Samuti saan III sambasse edaspidi sissemakseid tehes tulumaksu tagasi. Sellepärast ma võtan ka IIst välja, sest minul võlgade juures on mõtekam koguda III sambasse. Ma pole muidugi finatsekspert ja ma saan alles järgmisel aasta lõpus teada, kuidas mul läks.

Üldiselt püütakse aktiivselt tööd tehes kiirelt laenudest (inkassovõlgadest) lahti saada. Kiirelt võlavabaks saada. Samas kui tervist ja/või tööd ei ole, siis ei piisa ainult tööl käimisest, et võlavabaks saada ja ühel hetkel võid avastada, et võlavabaks saamine võtab oodatust kauem aega. Mõnel veab ja õnnestub oma võlad inkassole makstud saada, sest on püsivalt töökoht olemas. Praeguses koroonaajas võib järsku igaüks töötuks jääda. Minu teada kasvas ka elatisnõuete hulk hüppeliselt. Loomulikult, sest üksikvanema jaoks on see üks võimalus raha saada, kasvõi 100 eurot riigilt kui lapse teine vanem töötu on. Päris ebavõrde olukord kui mõlemad vanemad on töötud aga üks jääb oma lapsele võlgu aga teine mitte. Üks saab lapse arvelt kasvõi 100 eurot ja 60 eurot peretoetust, teine 100 eurot kohe võlgu.

Minu jaoks ei ole kodulaen ja ükskõik milline teine võlg palju erinevad. Ometi investor, kes endale laenuga kodu/maja ostab peab ennast paremaks kui näiteks mina oma võlgadega. Samas leiab majaostja, et tema peaks samaaegselt ka endale sääste koguma, avama kasvuhoiuse ja tegema ka muidu olulisi valikuid, et oma varasid suurendada. Võlglane mõtleb hoopis sellest, kuidas kiiresti võlast lahti saada aga mitte sellele, kuidas enda varasid suurendada. Miks? Mõlemad on tegelikult võlglased. Mõlemad peaksid mõtlema oma tulevikule ja oma varasid suurendama. Võlglane (inkassovõlglane) veel eriti, sest tema enamasti tasub juba saadud kaupade ja teenuste eest, mis talle raha sisse ei too. Koduostja saab oma maja välja üürida ja oma raha tagasi teenida.

Oma varade suurendamine on oluline igas majanduslikus olukorras, eriti just võlgade juures. Minu esimene samm oli enda sissetuleku suurendamine. See ei tähenda, et ma käin rohkem aktiivselt tööl. Hetkel ma käin tööl, siis kui ma tahan või keegi minu teenuseid soovib. Mugav elu, eksole. Ja minu tervise juures ka väga oluline. Samas mõtlen ka tulevikule kui mul ei ole võimalik samamoodi sissetulekut saada. Sinna on alles 11 kuud aega! Planeerimine on väga oluline! Ja kui oled ühe vara juures jõudnud rahuldava olukorrani, siis tuleb liikuda järgmise juurde, mida on võimalik saavutada. Tuleb seada eesmärgid! Teise sammuna hakkasin suurendama mõnda muud vara liiki ehk siis pensioni III sammas ja Kasvukontod lastele. Ühesõnaga planeerida ja eesmärke tuleb seada igas olukorras. Ning esimese ja teise sammuga samaaegselt tuleb tegeleda enda võlgadega. Mõnikord on jäänud inimestel mulje nagu ma ei tegele enda võlgadea üldse, sest ma ei käi igapäevaselt tööl või ei maksa kogu vaba raha võlgadeks ära. Mul on hoopis teisi mooduseid, kuidas ma oma võlgu maksan ilma, et ma peaks rohkem aktiivselt tööl käima oma pere ja laste arvelt. Mulle on alati huvi pakkunud passiivne sissetulek, mis maksab võlgu minu ees. Täpselt nagu majaostja võtab endale üürilised, et võetud laen tagasi maksta. Ta ei pea laenu tagasi maksmiseks rohkem tööl käima või otsima lisarahavõimalusi. (See on muidugi minu ettekujutus ühes majaostjast, kes võtab laenu maja ostmiseks ja võtab üürilised. )

Ma eelistaks enda võlgu tagasi maksta targalt, samal ajal enda vara kasvatades, ilma, et peaks aktiivselt koguaeg tööl käima. Laste jaoks tahan olemas olla.

Postitus sai pikk aga kas ma peaks panka vahetama? Mis on teie eelarves kõige suurem kuluartikkel, mis vähendamist vajaks? Mis mõtted teil tekkisid seoses sellega, mis ma kokku kirjutasin seoses vara kasvatamise ja passivse sissetuleku loomisega? Kas peaks võlgu pigem kiiremini tagasi maksma või siis tuleks seda targalt teha, ilma rohkem tööl käimata ( no sest oma tervise eest peab ka hoolt kandma)?

PS. Detsember on aastas üldse üks selline kõige kulukam kuu ja ma tegelikult näen mingi pea 300 eurot vaba raha, mida hoopis kuhugi mujale paigutada. Loodan, et jaanuari eelarve on parem. Ja ma just avastasin kuu viimasel päeval, et mul on jaanuari eelarve tegemata!!

Photo by Pixabay on Pexels.com

Kuidas ma täiskohaga palgatöölt ära tulin?

See oli 2015. aasta detsembris kui ma otsustasin loobuda täiskohaga palgatööst. See oli vist mu kõige suurem risk, mida ma olen elus ette võtnud. Ajastus ei olnud kõige parem, eriti kui oled majanduslikult põhja käinud. Ja enamus võlglased peavad paremaks töötada väsimatult madalapalgalisel tööl kui loobuda oma töökohast. Ja muiddugi olid minu ümber inimesed, kes alguses pidasin mind peast täiesti napakaks. Issand, sa pead tööl käima ja võlgu maksma!

Note to self: Paljalt tööl käimisega võlgu ära ei maksa.

Mäletan, et käisin võlanõustaja juures ja isegi tema ütles, et pole midagi teha. Mul ei olnud sellist sissetulekut, et inkassodega mingeid läbirääkimisi pidada. Ma olin liiga sageli haiguslehel. Mul oli väike laps ja teine, kes elas teise vanemaga. Ma ei suutnud isegi enda igakuised kulusid katta, rääkimata võlgade tasumisest. Ja esialgu mul ei olnud majandusliku poole pealt mitte midagi teha kui oodata. Aga mida ma ootama oleks pidanud? Et loto õnn naerataks? Et mu tervis muutuks paremaks? Et mu lapsed kasvaksid suureks sel ajal kui ma 24/7 tööd teeksin?

Alles töölt ära tulles muutus mu majanduslik olukord stabiilsemaks, ma sain enda laste jaoks rohkem kohal olla. Ja mulle avanes väga palju uksi, millest ma ei oleks üldse teadnud. Tõsi, esimene aasta oli üsna raske majanduslikult aga sel ajal investeerisin ma iseendasse. Läbisin mitmeid koolitusi, reisin Erasmusega Armeeniasse, asutasin enda ettevõtte jne. Viisin kulud miinimumi, jättes endale ainult sundkulud, õppisin eelarvet pidama. Hakkasin lugema välismaiseid blogisid võlavabaks saamise kohta.

Ma jagan siinkohal ainult enda kogemust. Täiskohaga palgatööst loobumine ei ole mitte igaühele sobiv, sest kõik ei taha olla ettevõtjad. Kõik sõltub ikka inimesest ja tema olukorras ning olemasolevatest võimalustest. Mõnel on juba olemas vahendid, mida tal on vaja, et enda olukord paremaks saada aga ta ei pruugi seda ise näha.

Üks mõttetera, mille olen saanud “Rikkaks saamise õpikust” – “Ettevõte, kus ise pead 100% ajast kohal olema, Sind rahaliselt rikkaks ei tee.” Täiskohaga palgatöölt ära tulekuks ajendas mind just see teadmine, et kui ma töötan ja kasutan enda aega ainult ühe tööandja juures, kes minu väärtust ei hinda ja maksab mulle miinimum tunnitasu, siis ma ei saa kunagi suuremat sissetulekut. Kui on aga mitu tööandjat või veel parem – palju kliente, siis saab ka suuremat sissetulekut. Ja alguses ma ei näinud iseennast kui ettevõtjat. Kui pidin esimest korda enda ettevõttest rääkima konverentsil, siis ma olin nii närvis – mis ettevõtja ma olen?

Täiskohaga palgatööst loobumine andis mulle võimaluse astuda uuesti ülikooli . Ma sain enda aega panustada selliselt, et see hiljem hakkaks mulle rohkem raha sisse tooma ehk siis ma töötan nagu normaale inimene, mitte ori. Võlglane on ka inimene. Ma ei teinud midagi kriminaalset. Ma ei varastanud seda raha. Life just happended!

Tagantjärgi on muidugi hea rääkida aga tol hetkel oli see ikka päris hirmutav, et mul pole tööd. Samas mingi sisetunne koguaeg ütles, et teen õigest asja.

Mõnikord ei tasu võlgade maksmisega kiirustada, vaid võtta ette veidi pikem ja harivam teekond. Kui ma oleks sunnitanud edasi tööl käima, riskides oma tervisega, nui neljaks võlgnevusi tasunud…Ma ei tea, kas ma oleksin saavutanud rahulolu, millega ma elan. Mis mu tervisest üldse saanud oleks? Ma ei oleks saanud ka seda haridust, mis mul praegu on. Saadud teadmised on hindamatu väärtusega ja ma saan nende abil teenida suuremat sissetulekut. Kõik väärtused ei ole alati rahas.

Ma tunnen, et ma olen rahaasjades palju teadlikum ja seetõttu mõtlen ehk teistmoodi kui ülejäänud võlglased. Ka olen õppinud investeerimist. Investeerimine saab alguse õppimisest ja julgusest riske võtta. Ja mis kõige olulisem. Olen kohanud inimesi enda teel, kes usuvad minusse, et ma saan hakkama. Mõnikord tuleb mõni mu klient või tuttav või blogilugeja ja ütleb, et issand sa oled ikka nii imeline ja mina ei tunne, et ma midagi erilist teen. Ma olen võlgades ja püüan võlavabaks saada, ülejäänud on lihtsalt see, kuidas ma tahan enda elu elada.

Milline on teie suurim risk, mida olete ette võtnud oma elus?

Photo by Pixabay on Pexels.com

Mõttetöö: Arvutan oma vara väärtus

Ma avastasin, et olen vahepeal rikkamaks saanud 😀 See peaks olema “Rikkaks saamise õpiku” üks ülesandeid, kus sa saad arvutada oma vara väärtuse. Jah, isegi siis kui sa oled võlgades saad sa arvutada kui rikas (või vaene) sa aastates oled. Mida see teadmine mulle annab? Esiteks ma arvan ennast alati vaesemaks kui ma tegelikult olen. Esimest korda arvutasin enda vara väärtuse 2018 aastal. Tulemuseks oli, et olen 4,6 aastaga miinuses. Ja kui hakkasin tööl käima, siis 4,6 aastast, said 4,4 aastat miinuseid rikkust. Mõtleme positiivselt räägime rikkusest 😀 Ma mõtlen küll, et mul on nii palju võlgnevusi, et mul võtab sada aastat, et välja rabeleda aga tegelikult ei pruugi see üldse tõele vastata. Täna saan enda rikkuseks -2,5 aastat! Ilmselgelt see motiveerib oma rahaasjadega ikka rohkem tegelema kui tead, et sinu rikkus aastates kasvab, mitte ei kahane, isegi kui mulle on paar kaigast kodarasse tulnud vahepeal.

Alustada tuleb varadest
-Sularaha 5 €
-Pangakontod 3 €
-Välja antud laenud –
-Aktsiad turuhinnas –
-Võlakirjad turuhinnas –
-Fondiosakud turuhinnas –
-Kogutud III samba osakuid 2 € (vähemalt selles summas tegin sissemakse)
-Kinnisvara turuhinnas –
-Kasvuhoius 3 €
-Muud varad – materiaalsed varad puuduvad aga tegelikult kui on mõni oskus, siis sa saad õppida, kuidas seda enda kasuks tööle panna…mina näiteks olen tegevusloaga lapsehoidja
Varasid kokku: 13 € (Hah 😀 Ma loodan, et ma pole ainus, kes kuu lõpus sellises seisus, et pangakontol 3 € ja sularaha 5 € )

Kohustused
-Eluaseme laenujääk –
-Autoliisingu jääk –
-Maksmata krediitkaardi jäägid –
-Võlad 32 000 (eMTA järgi kogu kompott kokku, mis mul on)
-Järelmaksud ja muud liisingud –
Kohustusi kokku 32 000

Saad arvutada oma vara puhasväärtuse: varad miinus kohustused ehk siis minul 13 € – 32 000 on kokku -31 987 €

Nüüd tuleks arvutada kulutused 1 kuu jooksul. Võtsin ette enda detsemberi eelarve, mida blogis jagasin.
-Üür 275 €
-Kommunaalid 110 €
-Elatis 118.80 €
-Toidukulu 200 €
-Huviring 70 €
-Jõulud 100 €
-Transport 20 €
-Telefon 5 €
-Muud kulud 135 €
Kulusid kokku 1031,80 €

Ja oma rikkuse saad teada kui puhasväärtuse jagad kuu kulude ja 12ga.

-31 987 € / 1031.80 € /12 on -2,5 aastat rikkust. Ma võin selle rikkuse osas plussi jõuda enne kui ma tegelikkuses kõik võlad üldse makstud saan, sest ma tegelen investeerimisega ja loon endale passiivset sissetulekut. Samuti on paljudel inimestel laenud ja liisingud, mis nende jaoks võlgade all ei liigitud, kuigi tegelikult nimetatakse ka neid võlgadeks. Ostetud asjad raha eest, mida neil ei ole. Ja võib juhtuda, et inimene, kes enda arvates on heal järjel võib oma kohustuste tõttu olla rohkem miinustest kui mina enda võlgade ja pisikese investeerimisega. Kui inimesel on ainult kohustused ja varasid on ainult nii palju, et elatakse palgapäevast palgapäevani, siis ei saa samuti suurt rikkust eeldada.

Ja siin on kirjeldatud ainult materiaalseid rikkuseid. Tegelikult õppimine ja uute oskuste omandamine kui ka olemasolevate oskuste ära kasutamine on vara. Sellele tuleb ainult õige väärtus leida. Säästmine ja kulude vähendamine vähendavad igakuised väljaminekuid ehk siis sinu rikkus aastades saab kasvada. Ka olemasolevate kohustuste vähendamine kasvatab rikkust.

Alati ei tasu vaadata kui palju sa võlgu oled, sest kui ma enda numbrit vaatan, siis nagu mida pekki…aga siis vaatad, et tegelikult oled kokkuvõttes ainult -2,5 aastaga miinustest. Tunneli lõpus paistab valgust siiski! No ja kui ma mõtlen, et 4,6 aastast on saanud 2,5 aastat miinuseid. Paneb kohe mõtlema, et palju järgmine aasta võiks olla? 1,5? Ja see ei tundu üldse võimatu eesmärk!

Minu selle aasta eesmärid on panustada 1% sissetulekust III sambasse, kasvatada lastele kasvuhoiust 3 x 5 € ja tasuda ära elatisvõla jääk 3405.58 €. Ma juba arvutasin välja ka, et kui ma maksan miinimumelatist ja kasutan ära II pensionisamba, siis mul jääb lisaks maksta äkki mingi 100 eurot, et aastaga elatisvõlg ära maksta.

Keeruliseks läheb novembris kui mul lapsehoolduspuhkus lõppeb. Positiivne oleks kogu elatisvõlg makstud saada enne kui lapsehoolduspuhkus lõppeb, sest tavavõlgade puhul arvestatakse laste ülalpidamisega aga elatisvõla puhul mitte. Ehk siis tööle naastest jääb mul pool miinimumi elamiseks ja lapsed peavad jälle õhust ja armastusest elama. 292 eurot pluss 120 eurot peretoetust on vaba raha, mida ma alates novembrist kasutada saan.

Ma loodan, et selleks ajaks on mul olemas töö kui ka mingi passiive sissetulek.
Ja mulle tehti eile üks ettepanek, mis tähendab, et ma olen sunnitud nüüd endale pandud eesmärke täitma. Juhul kui motivatsiooni endal väheks jääb 😀 Sellest saate teada Jaanuari teises pooles.

Pilt: Pixabay

Create your website with WordPress.com
Get started